Järgmise põlvkonna võrgupaketi vahendajate esiletõus on toonud kaasa märkimisväärseid edusamme võrgu toimimise ja turbevahendite valdkonnas. Need täiustatud tehnoloogiad on võimaldanud organisatsioonidel muutuda paindlikumaks ja viia oma IT-strateegiad vastavusse ärialgatustega. Vaatamata neile arengutele on aga endiselt levinud võrguliikluse jälgimise pimeala, millega organisatsioonid peavad tegelema.
Võrgupaketi vahendajad (NPB-d)on seadmed või tarkvaralahendused, mis toimivad vahendajatena võrguinfrastruktuuri ja jälgimisvahendite vahel. Need võimaldavad võrguliikluse nähtavust, koondades, filtreerides ja jaotades võrgupakette erinevatele jälgimis- ja turbevahenditele. NPB-dest on saanud tänapäevaste võrkude olulised komponendid tänu oma võimele parandada tegevuse efektiivsust ja tugevdada turvalisust.
Digitaalse transformatsiooni algatuste levikuga toetuvad organisatsioonid üha enam keerukale võrguinfrastruktuurile, mis koosneb arvukatest seadmetest ja heterogeensetest protokollidest. See keerukus koos võrguliikluse mahu eksponentsiaalse kasvuga muudab traditsiooniliste jälgimisvahendite jaoks keeruliseks sammu pidamise. Võrgupaketi vahendajad pakuvad neile väljakutsetele lahenduse, optimeerides võrguliikluse jaotust, sujuvamaks muutes andmevoogu ja parandades jälgimisvahendite jõudlust.
Järgmise põlvkonna võrgupaketi vahendajadon laiendanud traditsiooniliste NPB-de võimalusi. Nende edusammude hulka kuuluvad parem skaleeritavus, täiustatud filtreerimisvõimalused, tugi erinevat tüüpi võrguliiklusele ja suurem programmeeritavus. Võime hallata suuri liiklusmahtusid ja filtreerida asjakohast teavet nutikalt võimaldab organisatsioonidel saada oma võrkudest põhjalik ülevaade, tuvastada potentsiaalseid ohte ja reageerida turvaintsidentidele kiiresti.
Lisaks toetavad järgmise põlvkonna NPB-d laia valikut võrgu toimimise ja turvalisuse tööriistu. Nende tööriistade hulka kuuluvad muuhulgas võrgu jõudluse jälgimine (NPM), sissetungimise tuvastamise süsteem (IDS), andmete kadumise ennetamine (DLP), võrgu kohtuekspertiis ja rakenduste jõudluse jälgimine (APM). Nendele tööriistadele vajalike võrguliikluse voogude pakkumisega saavad organisatsioonid tõhusalt jälgida võrgu jõudlust, tuvastada ja leevendada turvaohte ning tagada vastavuse regulatiivsetele nõuetele.
Vaatamata võrgupaketi vahendajate edusammudele ja mitmesuguste jälgimis- ja turbetööriistade kättesaadavusele on võrguliikluse jälgimisel siiski pimealasid. Need pimealad tekivad mitmel põhjusel:
1. Krüpteerimine:Krüpteerimisprotokollide, näiteks TLS-i ja SSL-i laialdane kasutuselevõtt on muutnud võrguliikluse kontrollimise võimalike ohtude suhtes keeruliseks. Kuigi NPB-d saavad endiselt krüpteeritud liiklust koguda ja levitada, piirab krüpteeritud kasuliku teabe nähtavuse puudumine turvatööriistade tõhusust keerukate rünnakute tuvastamisel.
2. Asjade internet ja oma seadme kasutamine:Asjade interneti (IoT) seadmete arvu suurenemine ja oma seadmete kaasa võtmise (BYOD) trend on oluliselt laiendanud organisatsioonide rünnakupinda. Need seadmed mööduvad sageli traditsioonilistest jälgimisvahenditest, mis tekitab võrguliikluse jälgimises pimealasid. Järgmise põlvkonna NPB-d peavad kohanema nende seadmete tekitatud kasvava keerukusega, et säilitada võrguliikluse terviklik ülevaade.
3. Pilve- ja virtualiseeritud keskkonnad:Pilvandmetöötluse ja virtualiseeritud keskkondade laialdase kasutuselevõtuga on võrguliikluse mustrid muutunud dünaamilisemaks ja hajutatumaks erinevates kohtades. Traditsioonilistel jälgimisvahenditel on nendes keskkondades liikluse jäädvustamise ja analüüsimisega raskusi, jättes võrguliikluse jälgimisse pimedad kohad. Järgmise põlvkonna NPB-d peavad pilve- ja virtualiseeritud keskkondades võrguliikluse tõhusaks jälgimiseks kasutama pilvepõhiseid võimalusi.
4. Täiustatud ohud:Küberohud arenevad pidevalt ja muutuvad keerukamaks. Kuna ründajad muutuvad avastamisest kõrvalehoidumises osavamaks, vajavad organisatsioonid nende ohtude tõhusaks tuvastamiseks ja leevendamiseks täiustatud jälgimis- ja turvatööriistu. Traditsioonilistel NPB-del ja vananenud jälgimistööriistadel ei pruugi olla vajalikke võimalusi nende keerukate ohtude tuvastamiseks, mis tekitab võrguliikluse jälgimises pimealasid.
Nende pimealadega tegelemiseks peaksid organisatsioonid kaaluma tervikliku lähenemisviisi võguseirele, mis ühendab täiustatud NPB-d tehisintellektil põhinevate ohtude tuvastamise ja reageerimise süsteemidega. Need süsteemid kasutavad masinõppe algoritme võrguliikluse käitumise analüüsimiseks, anomaaliate tuvastamiseks ja potentsiaalsetele ohtudele automaatselt reageerimiseks. Nende tehnoloogiate integreerimise abil saavad organisatsioonid ületada võrguliikluse jälgimise pimealad ja parandada oma üldist turvaseisundit.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi järgmise põlvkonna võrgupaketimaaklerite esiletõus ja rohkemate võrguhalduse ja -turbe tööriistade kättesaadavus on võrgu nähtavust oluliselt parandanud, on endiselt pimealasid, millest organisatsioonid peavad teadlikud olema. Sellised tegurid nagu krüpteerimine, asjade internet ja oma töövahendid (BYOD), pilve- ja virtualiseeritud keskkonnad ning keerukad ohud aitavad neid pimealasid süvendada. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks peaksid organisatsioonid investeerima täiustatud NPB-desse, kasutama tehisintellektil põhinevaid ohutuvastussüsteeme ja võtma kasutusele tervikliku lähenemisviisi võrgu jälgimiseks. Nii saavad organisatsioonid oluliselt vähendada oma võrguliikluse jälgimise pimealasid ning parandada oma üldist turvalisust ja tegevuse tõhusust.
Postituse aeg: 09.10.2023
